|
| Areaal: |
Kesk-ja Põhja-Euroopa, Lääne-Siber, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika. |
| Suurus: |
30-35 m, tüve läbimõõt kuni 80 cm. |
| Võra: |
noorelt munajas, hiljem silinderjasovaalne. |
| Koor, võrsed: |
tüvi tumepruun, vanas eas moodustub paks rõmeline korp. Noored võrsed kolmekandilised, siledad, punakaspruunid, heledate lõvedega. Pungad äraspidimunajad, rootsulised, rohekaspruunid. |
| Lehed: |
vahelduvad lihtlehed, äraspidimunajad või ümmargused, tömbi või pügaldunud tipuga, terveservalise laikiilja alusega, tipu osas serv kahelisaagjas. Leheroots kuni 2 cm pikk. Noored lehed kleepuvad. |
| Õied ja viljad: |
õitseb märtsi lõpul - aprillis, enne lehtede puhkemist. Isas- ja emasõied moodustuvad eelmisel sügisel. Isasõied urbades, 3-6 kaupa võrsete tipus, urvad rippuvad, kuni 7 cm pikad. Emasõied käbikese kujulised, õitsemise ajal punased, lehtede kaenlas. Valminud käbid kuni 2 cm pikad, pruunid. Vili on üheseemneline lame pähklike, punakaspruun, kitsa tiivaga. Valmivad oktoobriks ja varisevad talvel. Käbid jäävad pärast varisemist kauaks puudele. |
| Kasvutingimused: |
külmakindel. Valgusnõudlik. Eelistab viljakaid niiskeid liikuva põhjaveega alasid. Juurestik pinnalähedane, seetõttu tormihell. Annab kännuvõsu. Kiirekasvuline. Eluiga kuni 130 aastat. |
| Kasutamine: |
puit on kerge, pehme, hästi töödeldav, vees vastupidav. Kasutatakse vineeriks, nikerdamiseks, kütteks. Mitmeid vorme kasutatakse haljastuses. |
| Kasvatamine Eestis: |
levinud metsapuu. |
| Pildid |
|
|
|
1
- võrse; 2 - sügisene võrse
isas- ja emasurbadega 3 - äraspidimunajad,
pügaldunud tipuga lehed; 4 - sügisesed
poolvalmis käbid; 5 - heledate lõvedega
kolmekandiline võrse, rootsuline äraspidimunajas
pung |
| |
| |
|
